Maavanema pöördumine Tartu rahulepingu 90. aastapäeva puhul

Head läänlased!

 

90 aastat tagasi sõlmiti Tartus rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See leping mitte lihtsalt ei lõpetanud sõda kahe riigi vahel, vaid tähendas nii, Eesti, Venemaa, kui Euroopa jaoks tervikuna palju enamat. See oli esimene leping, millega tunnustati noore Eesti riigi iseseisvust ning meie riigi ja rahva õigust iseseisvusele. Mitte ilmaasjata ei nimetata Tartu rahulepingut Eesti riigi sünnitunnistuseks. Selle lepinguga ütles Venemaa igaveseks lahti oma ülemvõimust Eesti suhtes. See leping lõpetas Venemaal ja tollal ka Euroopas palju liikvel olnud jutud sellest, et Eesti ja väikeriigid üldse ei suuda iseseisvaks saada ja iseseisvana püsida. Nii kirjutati esmakordselt riikide vahelisse lepingusse sisse väikerahvaste õigus oma riigile, muu hulgas õigus ka suurriigi koosseisust lahku lüüa. Sellisena oli Tartu rahuleping mitte pelgalt dokument, mis andis iseseisvuse Eestile, vaid dokument, mis näitas kõigile väikerahvastele, nii Vene impeeriumis, kui terves Euroopas teed vabadusele ja iseseisvusele.

 

Tartu rahulepingu hind oli äsja loodud Eesti riigi jaoks kõrge. Poolteist aastat Vabadussõda oli võtnud ligi nelja tuhande inimese elu ja neljateistkümne tuhande inimese tervise. Noor riik, kellel polnud veel olnud võimalust oma jõudu koguda, pidas sõda ja võitis sõja. Sõja võiduks vajalik ressurss peitus tol korral mitte riiklikes struktuurides, võimsas ja väljaõppinud armees ja hoolikalt kogutud reservides, vaid hoopis tema inimeste vabadusjanus ja võidutahtes. Vabadussõja võitsid mitte relvad, vaid inimesed. Tasuks said nad lepingu – rahulepingu. See kõik toimus 90 aastat tagasi. Seesama rahuleping on andnud meile võimaluse uuesti oma vabadust nõuda. Meie tänane päev vabas Eestis, Euroopa kogukonna täieõigusliku liikmena, iseseisvana ja iseotsustajana – see päev on saavutatud tänu nende inimeste vaprusele, kes 90 aastat tagasi Eesti vabaks võitlesid. Ilma nende inimeste vapruse ja eneseohverduseta aastatel 1918 kuni 1920 – kes teab, milline oleks välja näinud meie vabadusvõitlus aastatel 1989 kuni 1991. Või oleks eesti rahvas hääbunud suure Vene impeeriumi sügavustesse, nagu on juhtunud või juhtumas nii mõnegi teise soome-ugri väikerahvaga.

 

Täna, 2. veebruaril kell 18.00 koguneme Haapsalus Vabadussõja mälestussamba juurde, selleks, et tänulikult meenutada neid inimesi, kes võitlesid ja võitsid 90 aastat tagasi. Tule Sinagi, hea inimene ja avada austust. Võta kaasa oma küünal ja süüta see mälestussamba jalamile. Süüta küünal, et vaprad vabadussõjas langenud teaksid, et neid peetakse meeles. Süüta küünal ka selleks, et need, kes pole oma mõtteis veel Vene impeeriumi hiilgusest loobuda suutnud, et ka nemad teaksid, et meie mäletame. Mäletame ja oleme valmis vajadusel oma võitlusi kordama.  

 

 

Lugupidamisega

 

Neeme Suur

Lääne maavanem