• Järelevalve
• Planeeringud
• Aruanded
• Ühistransport
• Projektid
• Viited
• Aastaraamat
• Arengukavad
• Palgaandmed
• Eelarve
• Tunnustamine
• Uurimus, analüüs
• Dokumendiregister
• Dokumendiotsing
• Teabenõue
• Hallatavad asutused
• Nõukogud, komisjonid
• Riigihange
• Projektikonkurss
• Oksjon
• Personalikonkurss
• Hajaasustuse veeprogramm
• Euroopa Liidu teavitus

Eurod jaekaubanduses

 
Seoses eurole üleminekuga kõrvaldatakse tuleva aasta alguses raharinglusest Eesti kroonid, mis asendatakse euro rahatähtedega. Euro sularaha lastakse ringlusse kolme põhilise kanali - pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu.
Hinnanguliselt 80% ringlusse minevast eurokupüüride mahust väljastatakse sularahaautomaatide kaudu. Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu. Eeldatavasti viiakse ligi 80% krooni sularahast kahenädalasel paralleelkäibeperioodil kauplustesse, kuna tõenäoliselt soovib suur hulk kliente just sel moel oma allesjäänud kroonidest vabaneda. 14. jaanuarini kestval paralleelkäibe perioodil, mil seadusliku maksevahendina käibivad nii kroon kui euro, tuleb võimalusel anda kliendile vahetusraha tagasi eurodes ka krooniostude korral. Kuna kassasse lisanduvaid kroone ei saa enam vahetusrahana kasutada, suureneb teiste riikide praktikale toetudes jaekaupmeeste sularahavajadus lühiajaliselt 3-4 korda.

Kauplustele vajamineva euro sularaha tarnimine toimub vastavalt Eesti eurole ülemineku plaanile kaaseeljaotuse korras novembrist kuni detsembrini. Eeljaotuste tingimuseks on, et sel viisil tarnitud eurod ei jõua ringlusesse enne €-päeva 1. jaanuaril.

Eesti Pank hakkab kommertspanku euromüntidega varustama septembris ja paberrahaga detsembris. Kaaseeljaotust kaupmeestele viib Eestis läbi G4S sularaha divisjon koostöös kommertspankadega novembrist detsembrini. Kaupmehed, kellel ei ole G4S-iga lepingut, saavad kaaseeljaotuse raames eurosid pangakontorist detsembris. Kuna suurenenud sularaha mahu hoidmisega kaasnevad täiendavad kulud, siis soovivad kaupmehed saada maksimaalse koguse vajalikust euro sularahast nii hilja kui võimalik (vahetult enne €-päeva) ja tagastada krooni sularaha nii ruttu kui võimalik (koheselt peale €-päeva). Arvestades piiratud logistilisi võimalusi ja vajadust samaaegselt varustada eurorahadega ka ATM võrgustikku, ei õnnestu tarnida sularaha kõikidele klientidele vahetult enne €-päeva, seega plaanide kohaselt ajastatakse tarne detsembri viimastele nädalatele.

Väiksematel ettevõtetel, kelle sularahavajadus ei ole suur, saavad hankida eurosid pangakontoritest ka detsembri viimasel nädalal, kuid siis tuleb arvestada võimalike järjekordadega. Seoses detsembris algava teenustasuta ja ametliku kursiga Eesti krooni sularaha vahetusega eraklientidele võib prognoosida suurenenud kontorivõrgu koormust. Detsembris tulevad pangakontoritesse müügile ka euromüntide komplektid, mille vastu võib teiste riikide kogemusele tuginedes eeldada ka Eesti kodanike suurt huvi.

Sularaha kroonide asendamine eurodega on mastaapseks logistiliseks väljakutseks G4S sularaha divisjonile ja eeldab eriti hoolikat planeerimist. Selleks, et pakkuda jaekaubandusele kõige paindlikumaid lahendusi, oodatakse klientidelt sisendit vajaminevate sularahakoguste kohta juba täna. G4Si aastavahetuse logistikaplaan valmib juba septembri keskel ning hilisemaid sooviavaldusi ei pruugi olla võimalik parimal viisil lahendada.

Kaaseeljaotuse mahtude ja logistika planeerimine ei ole ka kaupmeestele lihtne ülesanne, klientide ootusi ja käitumist pole kerge prognoosida. Siinkohal on eelkõige suurematel klientidel võimalik kasutada teiste riikide kogemusi.

Soovitame kaupmeestel kaaseeljaotuse plaani koostamiseks aegsasti oma pangaga kontakteeruda.

 

Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor 

 

Euroopa Komisjon kinnitas Eesti valmisolekut liituda euroalaga alates 1. jaanuarist 2011

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnagul täidab Eesti jätkusuutlikult kõik mõõdetavad eruroalaga liitumise kriteeriumid ning on üks tugevama eelarvepositsiooni ja usaldusväärsusega riike Euroopa Liidus. Raportile tuginedes tegi Euroopa Komisjon EL rahandusministritele ettepaneku kutsuda juulis toimuval nõupidamisel Eesti euroala liikmeks.  

Euroopa Komisjoni hinnangul liitub Eesti euroalaga paremalt positsioonilt kui mitmed teised varasemad liitujad. Eesti on teinud kodutöö korralikult, saavutades ühe tugevaima eelarvepositsiooni kogu Euroopa Liidus ning mingi muu järeldus Eesti valmisoleku kohta oleks täielikult ebaaus ja äärmiselt kahjulik signaal üldsusele ning turgudele, märkis komisjon. Raportile tuginedes tegi Euroopa Komisjon Europa Liidu rahandusministritele ettepaneku kutsuda juulis toimuval nõupidamisel Eesti euroala liikmeks.  

"Et euro kasutuselevõtt oleks edukas, peab Eesti järkama jõupingutuni range eelarvepoliitika säilitamiseks. Samuti peab Eesti olema valvas ning reageerima kiiresti ja otsustavalt, kui peaksid ilmnema makromajanduse tasakaalustamatuse või konkurentsivõime languse märgid," ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Olli Rehn Brüsselis ajakirjanikele.

12. mail avaldatud lähenemisaruannetes analüüsivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu riikide riikide majanduse vastavust euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumitele ja riikide õigusraamistikku.

Valitsuse võlg võib kriteeriumi kohaselt moodustada kuni 60 protsenti SKPst. Eesti valitsuse võla tase oli 2009. aastal 7,2 protsenti SKPst. Komisjoni kevadprognoosi põhjal suureneb valitsuse võlg sel aastal vaid mõnevõrra, ulatudes 9,6 protsendini SKPst.

Vaatlusperioodi jooksul mullu aprillist kuni tänavu märtsini püsis Eesti krooni vahetuskurss stabiilselt euro suhtes kehtestatud keskkursi tasemel (15,6466). Seega täidab Eesti Maastrichti vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi. Pärast seda, kui Riigikogu võttis 22. aprillil vastu euro kasutusele võtmise seaduse, on Eesti valmis euroalaga ühinema ka õigusaktide vastavuse mõttes. Lähenemist hinnatakse veel riigivõlakirjade pikaajalise intressimäära põhjal, kuid Eesti puhul seda näitajat kasutada ei saa, kuna Eestis puudub Eesti kroonides nomineeritud pikaajaliste võlakirjade arenenud turg, mis peegeldab meie valitsussektori madalat võlataset.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul loob tänane hinnang Eesti majandusele ja rahandusele eeldused euroalaga liitumiseks. „Eurotsooni kuulumine annab Eestile juurde usaldusväärsust ning on tugev tõuge Eesti majandusele. Samas meil pole illusiooni, et konservatiivse rahanduspoliitika tähtsus meie jaoks sellega väheneks. Meil on heameel, et raportiga tunnustas Euroopa Komisjon Eesti kriisiaegseid valikuid väga kõrgelt,” sõnas Ligi.

7.mail toimub videoülekanne saadikute debatist

Reedel, 7. mail kell 14 on kõigil huvilistel võimalik osaleda Tartu Ülikooli auladebatil Eesti sihtidest Euroopa Liidus, kus arutelu veavad Eesti saadikud Euroopa Parlamendis.

Professor Lauri Mälksoo sissejuhatusel ja Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži magistrantide modereerimisel arutlevad Eesti saadikud Euroopa Parlamendis, kuhu Eesti Euroopa Liidus suundub ning kuhu suunduma peaks.
 
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Mälksoo loodab, et debatt kujuneb kaasahaaravaks Euroopa Liidu hetkeseisu ja Eesti liikmelisuse baromeetriks. „Euroopa Liitu puudutavad põhiküsimused on jätkuvalt filosoofilist laadi, näiteks kas Euroopa Liidul on oma keskus ja perifeeria ning kas Eesti kuulub paratamatult viimase hulka? Kas ja kuidas saab üks inimene ajaloo kulgu mõjutada ja mis on Euroopa sõnum Eestis ning Eesti sõnum Euroopas,“ arutles Mälksoo. „Usun, et debatt eurosaadikutega annab neile küsimustele otse või kaude uusi vastuseid.“
 
Euroopa Parlamendi infobüroo juhataja Kadi Herkül usub, et tänavune arutelu kujuneb ennekõike tulevikku vaatavaks. „Euroopa Parlamendile väga oluliselt võimu lisanud Lissaboni leping on praegu vaevu pooleaastane ja praegusel parlamendikoosseisul on ees veel enam kui neli tööaastat,“ ütles Herkül. „Need asjaolud peaksid pakkuma hea aluse kombata võimaluste piire ning seada selgeid sihte.“
 
Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuval debatil osalemine on tasuta, kohapealse registreerimisega. Debati avab Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller.
Debati otseülekannet on võimalik jälgida internetis http://video.ut.ee/.
 
Esimene delegaatide debatt toimus Tartu Ülikooli aulas eelmisel kevadel. See oli esimene kord, kui kõik kuus saadikut Eestis ametlikult kohtusid. Tänavusel debatil osalevad Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar ja Indrek Tarand, videopildi vahendusel panustab arutellu ka Vilja Savisaar.
 
Üritust korraldavad TÜ Euroopa Kolledž ning Euroopa Parlamendi Infobüroo.
 
Vaata ka: www.ec.ut.ee <http://www.ec.ut.ee>  ja www.europarl.ee <http://www.europarl.ee>
 
Lisainfo:
Ulrika Hurt, TÜ Euroopa Kolledži projektijuht, tel 52 14 251, e-post ulrika.hurt@ut.ee

Alates juulist tuleb näidata hindu kahes vääringus

Rahandusministeeriumis 28. aprillil kogunenud eurole ülemineku asjatundjate komisjon täpsustas hindade ja tasude kahes vääringus avaldamise nõudeid.

Euro-teemaline veebiviktoriin algab 3. mail

Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus tähistab Éuroopa päeva 9. mail Euroopa ühisraha euro teemalise viktoriiniga veebikeskkonas 3. maist kuni 14. maini 2010.

Auhindadeks heade teadmiste eest jagab Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus lauamänge, raamatuid, Rahvusraamatukogu ja muid Euroopa teemalisi meeneid.

Küsimustele saab vastata infokeskuse veebilehel: http://elik.nlib.ee/viktoriin/

Lisainfot saab Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskusest
telefon 630 7330
e-post elik@nlib.ee
http://elik.nlib.ee

 

Miks tuleb euro Eestisse?

Eesti on pisike maa oma väikese ja avatud majandusega. Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana.

Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud nii eraisikutele kui ettevõtjatele.

Eurole ülemineku eeldatav ajakava
Eesti valitsus ja keskpank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga 1. jaanuaril 2011. Nii viimased andmed kui ka prognoosid Maastrichti kriteeriumite täitmise kohta kinnitavad selle eesmärgi täitmise suurt tõenäosust. 2010. aasta mais valmivad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga korralised raportid ehk lähenemisaruanded, milles hinnatakse eurotsooni mittekuuluvate liikmesriikide valmidust eurotsooniga liitumiseks. Juunis annavad nende aruannete põhjal oma hinnangu euroala riike ühendav eurogrupp, EL rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning ülemkogu. Eurole üleminek ning sealhulgas vahetuskurss kinnitatakse juuli ECOFINi kohtumisel. Eurole ülemineku sujuvaks toimumiseks on valitsus seadnud eesmärgi tehnilise valmisoleku saavutamiseks 1. juuliks 2010.

Täpsemat teavet eurole ülemineku kohta saab: http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis/12_211205_Euromoju.jsp

Rahandusministri Jürgen Ligi ettekanne majanduskonverentsil "Mida euro toob?": http://www.tarkco.ee/uudised/majanduskonverents-mida-euro-toob


 

Euroopa 2020. aastal: Euroopa Komisjon esitab Euroopa uue majandusstrateegia

Euroopa komisjoni pressiteade 03.03.2010

Euroopa Komisjon algatas täna Euroopa 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on väljuda kriisist ja valmistada ELi majandus ette järgmiseks kümnendiks. Komisjon on ette näinud kolm peamist majanduskasvu mootorit, mille rakendamiseks tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid. Nendeks mootoriteks on teadmiste, innovatsiooni, hariduse ja digitaalühiskonna edendamine (arukus), tootmise muutmine ressursitõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks (jätkusuutlikkus) ning tööturul osalemise, oskuste omandamise ja vaesusevastase võitluse toetamine (kaasavus). Majanduskasvu elavdamiseks ja töökohtade loomiseks peavad kõik Euroopa jõud tegema koostööd, mida tuleks juhtida kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Edusammude jälgimiseks kehtestatakse viis eesmärki, mis EL peab täitma 2020. aastaks.

President Barroso sõnul on Euroopa 2020. aasta strateegia ülesanne määrata kindlaks meetmed, mida on praegu ja edaspidi vaja võtta Euroopa majanduse jaluleseadmiseks. „Kriis on toonud nähtavale sügavad probleemid ja jätkusuutmatud arengusuunad, mida me ei saa enam ignoreerida. Euroopa puudulik majanduskasv ohustab meie tulevikku. Meil tuleb otsustavalt kõrvaldada kitsaskohad ja panna maksma oma arvukad eelised. Peame rajama uue majandusmudeli, mille aluseks on teadmised, vähem CO 2 -heiteid tekitav majandus ja kõrge tööhõive tase. Selleks peavad kõik Euroopa jõud tegema koostööd.”

Kõigepealt tuleb Euroopal üleilmse majandus- ja finantskriisi kogemuse põhjal mõista, et meie majandussüsteemid on omavahel lahutamatult seotud. Ükski liikmesriik ei suuda üleilmsete probleemidega omapäi tõhusalt toime tulla. Üheskoos oleme tugevamad ja meie edukas väljumine kriisist sõltub seepärast majanduspoliitika ulatuslikust kooskõlastamisest. Kui see ebaõnnestub, võib järgneda „kaotatud aastakümme”, mille jooksul Euroopa suhteline tähtsus väheneb, majanduskasv takerdub jäädavalt ja kõrge tööpuudus muutub struktuurseks.

Seepärast on Euroopa 2020. aasta strateegias esitatud järgmise kümne aasta visioon Euroopa sotsiaalsest turumajandusest, mis toetub kolmele omavahel haakuvale ja üksteist toetavale prioriteedile. Nendeks on teadmistele ja innovatsioonile tugineva majanduse väljaarendamine (arukas majanduskasv), vähem CO 2 -heiteid tekitava, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine (jätkusuutlik majanduskasv) ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust soosiva kõrge tööhõivemääraga majanduse toetamine (kaasav majanduskasv).

Nimetatud kolme prioriteedi raames tehtavaid edusamme mõõdetakse ELi tasandil viie peamise eesmärgi alusel, millest liikmesriikidel palutakse oma lähtepositsiooni arvestades sihtide seadmisel lähtuda:

    *       20–64aastaste inimeste tööhõivemäär tuleks tõsta 75 %ni;
    *       teadus- ja arendustegevusse tuleks investeerida 3 % ELi SKPst;
    *       tuleks saavutada kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, 20 %, 20 %);
    *       koolist väljalangevuse määr peaks olema alla 10 % ning vähemalt 40 %-l nooremast põlvkonnast peaks olema kolmanda taseme haridus;
    *       vaesusohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni võrra.

Nende eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku luua Euroopa 2020. aasta tegevuskava, mis hõlmaks mitut suurprojekti. Suurprojektide elluviimine on ühine ülesanne, mis nõuab meetmeid kõikidelt tasanditelt – ELi asutustelt, liikmesriikidelt ning piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt.

    *       Suurprojektiga „Innovatiivne liit” asetatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikas rõhk ühiskonna peaprobleemide lahendamisele ning ületatakse teadlaste ja turu vaheline lõhe, et nende leiutistest saaks välja arendada turustatavad tooted. Näiteks võimaldaks ühenduse patent ettevõtjatel igal aastal kokku hoida 289 miljonit eurot;
    *      suurprojektiga „Noorte liikuvus” muudetakse üliõpilaste ja noorspetsialistide liikuvuse edendamise kaudu Euroopa kõrgharidussüsteem kvaliteetsemaks ja rahvusvaheliselt atraktiivsemaks. Konkreetse meetmena tuleks lihtsustada teiste liikmesriikide elanike juurdepääsu töökuulutustele ning nõuetekohaselt tunnustada kutsekvalifikatsioone ja kutsealast töökogemust;
    *      suurprojektiga „Euroopa digitaalne tegevuskava” tagatakse jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab ülikiirele internetile tuginev digitaalne ühtne turg. 2013. aastaks peaks igal eurooplasel olema juurdepääs kiirele internetile;
    *      suurprojekti „Ressursitõhus Euroopa” raames toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähem CO 2 -heiteid tekitavale majandusele. Euroopa peaks pidama kinni endale 2020. aastaks seatud eesmärkidest energiatootmise, -tõhususe ja -tarbimise alal. See lubaks nimetatud aastaks vähendada nafta- ja gaasiimporti 60 miljardi euro võrra;
    *      suurprojektiga „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” tagatakse kriisijärgses olukorras ELi tööstusbaasi konkurentsivõime, edendatakse ettevõtlust ja arendatakse uusi oskusi, mis võimaldavad luua miljoneid uusi töökohti;
    *      suurprojektiga „Uute oskuste ja töökohtade loomise tegevuskava” pannakse alus tööturu moderniseerimisele, et tõsta tööhõive taset ja kindlustada Euroopa ühiskonnamudelite jätkusuutlikkus pärast beebibuumi põlvkonna pensionileminekut;
    *      suurprojektiga „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm” tagatakse majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, abistades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavaid inimesi ning andes neile võimaluse aktiivseks osalemiseks ühiskonnas.

Euroopa 2020. aasta eesmärgid nõuavad juhtimist ja vastutust senisest kõrgemal tasandil. Komisjon kutsub riigipäid ja valitsusjuhte üles siduma end uue strateegiaga ja kiitma selle Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel heaks. Samuti suurendatakse Euroopa Parlamendi rolli.

Selleks et võetud kohustused viidaks liikmesriikides tõhusate meetmete abil ellu, tugevdatakse juhtimismehhanisme. Komisjon jälgib tehtud edusamme. Sidususe huvides toimub Euroopa 2020. aasta strateegia ning stabiilsuse ja kasvu pakti käsitlev aruandlus ja hindamine samal ajal. See võimaldab mõlema strateegiaga püüelda sarnaste reformieesmärkide poole, ilma et nad omavahel sulanduksid.
 

Lühiinfo euro kasutuselevõtust

• Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466.
• Üleminekupäeval ehk €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt eurodeks.
• Kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja teenustasuta. Osas pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks piiramatus koguses tähtajatult ja ilma teenustasuta.
• Kahe nädala jooksul alates eurole ülemineku päevast on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena.
• Kroonid kogutakse käibelt ja eurod lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorites, kauplustes ja teenindusasutustes.
• Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48 tunni jooksul.
• Mõned kuud enne ja pärast €-päeva näitavad kauplused hindu nii kroonides kui eurodes.
• Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut.
• Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul üldjuhul nende saajaile soodsamalt.

Allikas: rahandusministeerium

Eurole ülemineku slaidiesitluse leiate euroveebis
http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Artiklid_ja_ettekanded/Ettekanded/esitlus.pdf

Lisateavet saab: http://www.e24.ee/?id=221862  http://www.postimees.ee/?id=221941  

Postimehe E24 portaali rubriigist euro leiab lisainformatisooni: http://www.e24.ee/?r=747

Merle Mäesalu
Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja
Lääne Maavalitsus
tel: 472 5615
e-post: Merle.Maesalu@lmv.ee