Ajalugu
1917. aasta veebruaris kasvasid Petrogradis (endine St. Peterburg) puhkenud näljamässud üle Veebruarirevolutsiooniks, mis haaras kiiresti kogu sõjast ja majanduslaosest kurnatud Venemaa. Tsaar Nikolai II kukutati, võim impeeriumi pealinnas läks Ajutisele Valitsusele, mujal enamasti tööliste ja soldatite saadikute nõukogudele. Märtsi algul levis revolutsioon Vene-Saksa rinde lähitagalaks olevasse Eestisse.
18. märtsil 1917 esitati Venemaa Ajutisele Valitsusele Eesti ala administratiivse ühendamise ja omavalitsuse projekt.
30. märtsil 1917 ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde moodustati nõuandva organina Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Endistest tsaaririigi kreisidest said maakonnad ja nende etteotsa maaomavalitsused.
24. veebruaril 1918 kehtestati Eesti Vabariik. Valitavad maaomavalitsused olid kuni 24. jaanuarini 1934. Siis hakkas kehtima uus põhiseadus, mille järgi maavalitsus muutus riigiasutuseks ning maavanema määras president.
1989. aasta detsembris muudeti nõukogude okupatsiooni aegne Haapsalu rajoon Lääne maavolikogu otsusega taas Lääne maakonnaks. Maavanema valis maavolikogu.
1993. aasta haldusreformi tulemusel likvideeriti maaomavalitsused. Sellest ajast alates määrab Eesti Vabariigi Valitsus maavanema viieks aastaks.